2017 Avalliasaun Nivel Nasional Kona Ba Saúde Seksual No Direitu .

Transcription

2017 Avalliasaun Nivel NasionalKona-ba Saúde Seksual NoDireitu Reprodutiva (SDSR) IhaTimor- LesteProvedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ)

Abreviasaun. 4Sumáriu Ezekutivu . 51. Introdusaun . 8Intensaun .8Saúde no Direitu Seksual no Reprodutiva Kompostu saida?. 8Atinzi Meta Dezenvolvimentu Sustentavel (MDS) .9Metódolojia .9Padraun Direitu Umanu relasiona ho SDSR. 102. Kontestu . 11Timor-Leste nia obrigasaun iha lei no polítika nasional kona-ba saùde no direituseksual no reprodutiva. 11Timor-Leste nia prioridade nasional relasiona ho SDSR . 113. Saúde Inan no Oan . 13Mortalidade materna hanesan dezafiu boot ida . 13Asesu ba kuidadu ante-natal no pós-natal ne'ebé la adekuadu. 13Kuidadu Ante-natal.14Kuidadu pós-natal .14Dizigualidade no Fator hirak ne'ebé kontribui ba Kondisaun ne'e.14Mortalidade labarik husi kauza preventavel.14Rekomendasaun hirak hodi bele hadi'a saúde inan no oan nian iha Timor-Leste . 154. Planeamentu Familiar . 17Difikuldade atu asesu informasaun no asistensia kontraseptivu . 17Planeamentu Familiar Pós-parto .18Konsekuensia husi utilizasaun kontraseptivu ne'ebé baisu . 19Taixa fertilidade aas .19Adolesente sira isin rua no kaben sedu .19Prátika abortu ne'ebé la seguru no falta asesu ba kuidadu hafoin halo prátika abortu .20Rekomendasaun hirak hodi bele hadi'a asistensia planeamentu familiar iha Timor-Leste. 215. Edukasaun kona-ba Saúde Reprodutiva . 23kumpriensaun ne'ebe menus liu kona-ba saúde seksual no reprodutiva. 23Obstakulu wainhira atu advoga ba edukasaun saúde reprodutiva .23Impaktu pozitivu husi edukasaun kompreénsivu kona-ba seksualidade EKS. . 24Rekomendasaun hirak hodi bele hadi'a edukasaun kona-ba saúde reprodutiva ihaTimor-Leste . .256. HIV no Saúde Seksual. 28Prevalênsia HIV .28Taixa teste no tratamentu HIV ne'ebé baisu .28Prevalênsia Infesaun Seksual Da'et (ISD) .28Nesesidade dadus kona-ba prevalênsia ISD 28Rekomendasaun hirak hodi bele hamenus HIV no hadi'a saúde seksual iha Timor-Leste. 307. Violensia bazeia ba Jeneru . 31Violensia bazeia ba jeneru Hanesan problema ne'ebe akontese iha nasaun laran tomak . 33Konsekuensia saúde husi violensia bazeia ba jeneru . 33Lei no polítika bandu violensia bazeia ba jeneru, maske nune'e responsabilidadebaisu tebes . . 34Rekomendasaun hirak hodi bele responde ba violensia bazeia ba jeneru iha Timor-Leste . 358. Konkluzaun . 379. Rekomendasaun jeral . .382

10 Lista Aneksu. 39A. Direitu umanu no obrigasaun estadu ne'ebé apoia saúde seksualno reprodutiva . . 39B. Prinsipiu direitu umanu hirak ne'ebé relevante ba SDSR .40C. Prinsipiu direitu umanu seluk ne'ebé relevante ba SDSR .41D. Referênsia hirak ne'ebé konsulta ona ba kada tópiku prinsipal .42Referênsia Jeral . 421. Saúde Inan no Oan . 422. Planeamentu Familiár . 423. Edukasaun Saúde Reprodutiva . .434. HIV no Saúde Seksual . .435. Violénsia bazeia ba jeneru . .443

Lista NUP/UNFPARPUOMSSíndrome da Imuno-deficiência AdquiridaKuidadu Ante-NatalEdifisiu Rejional Àzia Pasífikuba UNFPAKonvensaun kona-ba Eliminasaun forma hotu-hotu Diskriminasaunhasoru FetoKomité ba Direitu Labarik nianEdukasaun Kompreénsivu kona-ba SeksualidadeEdifisu iha NasaunPeskiza Demográfiku no SaúdeViolensia Bazeia ba JeneruVírus Imunodefisiênsia Umana/Human Immunodeficiency VirusKonferensia Internasional kona-ba Populasaun no DezenvolvimentuTaixa Mortalidade MaternaSaúde Maternu InfantilInstituisaun Nasional ba Direitu UmanuKuidadu Pós-NatalProvedoria dos Direitos Humanos e JustiçaEstratéjia Nasional ba Saúde Reprodutiva, Materna, Kosok-oan, Labarik noAdolesenti 2015-2019Meta Dezenvolvimentu SustentávelSerbisu Integradu Saúde KomunitáriaSaúde Seksual no ReprodutivaSaúde no direitu seksual no reprodutivaInfesaun ne’ebé Seksualmente Da’etNasoens UnidasFundu Nasoens Unidas ba PopulasaunRevizaun Periódika UniversalOrganizasaun Mundial Saúde4

Sumáriu EzekutivuTimor-Leste alkansa ona progresu signifikativu iha ninia dezenvolvimentu sosial no ekonômiku,hafoin hetan tiha ninia independensia iha tinan 2002. Nasaun ne’e atinzi ona estadu rendimentumédia-baixa iha tinan 2011, no iha ambisaun atu to’o ba estadu renda média alta iha tinan 2030.Wainhira nasaun ne’e kontinua esperiensia progresu hirak relasiona ho dezenvolvimentu sosioekonómiku no siguransa, situasaun ba feto, mane, labarik feto no mane sira iha Timor-Leste moshahuu sai diak. Maske nune’e, área saúde no direitu seksual no reprodutiva kontinua sai dezafiuboot ba nasaun ne’e.Avalliasaun nivel Nasionalkona-ba Saúde no Direitu Seksual no Reprodutiva (SDSR) iha TimorLeste hanesan inisiativa ida ne’ebé hala’o bazeia ba parseria entre Edifisiu Provedoria dosDireitos Humanos e Justiça (PDHJ), no Fundu Nasoens Unidas nian ba Populasaun (UNFPA).Avalliasaun nivel Nasionalida ne’e oferese informasaun jeral kona-ba dezafiu hirak iha área saúdeinan no oan, planeamentu familiar no edukasaun kompreénsivu kona-ba seksualidade, HIV noedukasaun seksual, no violênsia bazeia ba jeneru. Identifikasaun prinsipal husi área tématikahirak ne’e sei aprezenta iha seksaun hirak tuir mai.Saúde inan no oan: Hafoin manan tiha independensia, Timor-Leste hatudu atinzimentu diak ihaárea ida ne’e liu husi redusaun ba mortalidade materna, infantil, labarik no labarik ki’ik sirane’ebé ho idade seidauk to’o tinan lima. Maske nune’e, mortalidade materna kontinua sai dezafiu,maske partu barak mak hetan ona asistensia husi pesoal saúde treinadu. Feto isin-rua no inan sirahasoru difikuldade atu asesu kuidadu ante-natal no pós-natal adekuadu, no labarik sira kontinuamate husi kauza hirak ne’ebé bele prevene. Dizigualidade iha asesu ba kuidadu saúde materna seimosu iha nasaun laran tomak, ho feto no labarik feto rural sira hasoru dezafiu boot iha sira niaasesu ba asistensia saúde seksual no reprodutiva, liu-liu partu ho asistensia husi pesoal saúdetreinadu, kuidadu emerjênsia, kuidadu ante-natal no pós-natal. Governu Timor-Leste ihakompromisu atu responde ba problema hirak ne’e no Planu Estratéjiku Nasional ba Setor Saúde2011-2030 identifika ona saúde inan no oan hanesan prioridade boot rua iha programa saúdenasional.Rekomendasaun prinsipal: Reforsa medida hirak hodi asegura katak feto hotu – inklui fetoadolesenti no feto rural sira – iha asesu oportunu ba kuidadu ante-natal no pós-natal ho kualidade,kuidadu obstetrika emerjênsia no kuidadu saúde neonatal (ba kosok-oan), tuir Planu AsaunKuidadu Emerjênsia Obstétrika no Bebe foin-moris.Planeamentu familiar: Desde independensia, taixa prevalensia kontraseptivu modernu (mCPR)iha Timor-Leste aumenta liu dala tolu—husi 7% iha tinan 2003 ba 24% iha tinan 2016. Maskeutilizasaun planeamentu familiar kontinua aumenta, feto kaben-na’in, na’in ida husi na’in haat(25%) seidauk hetan atendimentu ba ninia nesesidade ba planeamentu familiar. Timor-oan sira,liu-liu adolesenti no sira ne’ebé seidauk kaben, iha difikuldade atu asesu ba informasaun noasistensia kontraseptivu. Situasaun ida ne’e kontribui ona ba situasaun wainhira feto sira iha oanbarak, isin-rua ne’ebé la planeia/hakarak. Iha mos proporsaun isin-rua adolisênsia no kaben seduaas tebes, no kondisaun isin-rua adolisênsia kontribui mos ba taixa mate no defisiênsia ne’ebé aasentre inan adolesenti no sira nia oan. Iha restrisaun ba abortu, ne’ebé so bele halo deit hodiproteje inan ida nia moris.Rekomendasaun prinsipal: Fornese asesu ba asistensia planeamentu familiar no kontrasepsaunmodernu ne’ebé efetivu, ba Timor oan tomak hodi bele hamenus insidensia (kazu foun)kondisaun isin-rua ne’ebé la planeia no prátika abortu ne’ebé la seguru iha Timor-Leste.Edukasaun kona-ba saúde reprodutiva: Edukasaun kona-ba saúde reprodutiva, ka edukasaunkompreénsivu kona-ba seksualidade (EKS/CSE) ne’ebé kuñesidu globalmente, rekuñese hanesanaprosimasaun ida ne’ebé apropriadu ba idade, kulturalmente relevante atu hanorin kona-ba5

seksualidade no relasaun liu husi fornesimentu informasaun ne’ebé sientifikamente loos,realistiku, laiha julgamentu. Jeralmente, Timor-oan sira, liu-liu foin-sa’e sira ladun ihakumpriensaun kona-ba saúde seksual no reprodutiva, inklui kuñesimentu kona-ba métodukontraseptivu modernu, oinsa atu isin-rua, no prevensaun Vírus Imunodefisiênsia Umana (HIV).Falta edukasaun kona-ba saúde seksual no reprodutiva kontribui ona ba insidensia isin-ruane’ebé la ho hakarak, kaben wainhira idade sei ki’ik (kaben nurak), no konsekuensia hirak seluktan. Maske lei no ambienti polítika Timor nian jeralmente suportivu ba edukasaun saúdereprodutiva, tabu kultural hamosu difikuldade atu implementa lei no polítika hirak ne’e. Vizaunkultural ne’ebé iha sujere katak ema foin-sa’e ne’ebé seidauk kaben labele hala’o relasaun seksualno labele aprende kona-ba saúde seksual no reprodutiva. Maske nune’e, evidensia global hatudukatak ESK/CSE iha impaktu pozitivu ba saúde seksual no reprodutiva, nune’e kontribui mos bahamenus infesaun ne’ebé seksualmente da’et (ISD) HIV, isin-rua ne’ebé la planeia, no atrazainisiasaun ka estéria seksual. Ba kaben-na’in sira (juventude ka lae), falta edukasaun saudeseksual no reprodutiva iha konsekuênsia signifikativu ba kaben-na’in ne’e, nune’e sira labeleplaneia sira nia familia ho efetivu ka kuidadu didiak saúde familia nian.Rekomendasaun prinsipal: Asegura asesu universal ba edukasaun seksualidade kompreénsivu– iha eskola no iha li’ur – ne’ebé apropriadu ba idade, imparsial, sientifikamente faktual, nosensivél ba jeneru.HIV no Saúde Seksual: To’o ohin loron, luta kontra HIV no ISD iha Timor-Leste konsentra ihapopulasaun prinsipal, inklui profesional seksu no sira nia klienti sira, mane sira ne’ebé halorelasaun seksual ho mane, ema transjenêru, pesoal uniformizadu no populasaun prinsipal sirane’e nia parseiru. Maske Timor-Leste hanesan nasaun ho prevalênsia baisu, iha kazu hamutuk711 deit mak identifika to’o tinan 2017, iha preokupasaun katak mosu transmisaun ihapopulasaun jeral ne’ebé presiza monitorizasaun besik. Iha parte seluk, kondisaun ISD aas tebes,ho ninia taixa 16.1% entre klienti profesiional seksu sira nian. Alein de prevalensia ISD no HIV ihaTimor-Leste, populasaun jeralmente iha kuñsimentu limitadu kona-ba no asesu ba prevensaun,teste no tratamentu ba ISD no HIV. Juventude sira, grupu ne’ebé globalmente rekuñese hanesangrupu vulneravél, iha nivel kuñesimentu ne’ebé baisu tebes kona-ba métodu kompreénsivune’ebé bele prevene transmisaun HIV no ISD, nune’e mos sira la sai hanesan alvu ba kampañainformasaun.Rekomendasaun prinsipal: Hasa’e prevensaun ba HIV no ISD liu husi akonsellamentu, teste notratamentu ne’ebé la diskriminatóriu, voluntariamente kompreénsivu ba populasaun ne’ebé iharisku aas liu. Hadi’a teste HIV ba populasaun jeral, ho alvu ba feto sira liu husi kuidadu ante-natalrutina, ba ema sira ne’ebé identifika ona ho ISD, no mos modalidade asistensia rutina hirak seluk.Adisionalmente, hasa’e esforsu prevensaun HIV no ISD ne’ebé la diskriminatóriu ho edukasaun nomensajen espesifiku liu-liu ba juventude sira.Violênsia bazeia ba jeneru: Violênsia bazeia ba jeneru namkari iha Timor-Leste laran tomak.Violênsia entre parseiru Intimu hanesan tipu violênsia ida ne’ebé universal liu, maibe iha mosprevalensia husi violênsia seksual, abuzu ba labarik no trauma. Kondisaun ne’e akontese liu bagrupu vulneravel hirak hanesan lesbika, gay, biseksuais no transjenêru, no ema ho defisiênsia.Fator hirak ne’ebé kontribui ba insidensia aas husi violênsia bazeia ba jeneru inklui norma jenêrune’ebé la hanesan, attitude ne’ebé justifika violénsia, no manifestasaun seluk tan hanesandominasaun mane ba feto. Konsekuensia saúde fíziku no mental husi violênsia bazeia ba jenerubele sériu ba feto sira, no bele inklui kanek, defisiênsia, isin-rua ne’ebé la hakarak, depresaun,hanoin atu oho aan, no impaktu ba feto nia saúde seksual no reprodutiva. Iha mos impaktu balabarik sira hanesan vítima no mos hanesan sasin. Maske situasaun ne’e prevalente tebes maibesobrevivente violênsia bazeia ba jeneru oituan deit mak ba buka tulun husi autoridade saúderelasiona ho kondisaun hirak ne’e. Lei no polítika Timor nia bandu violênsia bazeia ba jenerumaibe iha responsabilidade ne’ebé baisu tebes tamba proporsaun relatóriu kazu ne’ebé baisutebes, no númiru investigasaun, akuzasaun no kondenasaun ne’ebé baisu.6

Rekomendasaun prinsipal: Haforsa atividade hasa’e konsiénsia no atividade edukasaun, ho alvuba mane no feto sira, lider tradisional, pesoal saúde no traballador sosial, ho apoiu husi sosiedadesivil, hodi elimina prejudisaun relasiona ho violênsia kontra feto.Konkluzaun: Avalliasaun nivel Nasional kona-ba SDSR rekuñese grupu vulneravél husi ema sirane’ebé iha difikuldade partikular iha sira nia asesu ba saúde no direitu seksual no reprodutiva,identifika kontestu no dezafiu iha kada area prinsipal lima, no halo rekomendasaun espesífikuhodi bele hadi’a kada area hirak ne’e. Sujestaun hirak ne’e kontribui ba planu jeral Timor-Lestenian hodi bele atinzi MDS kona-ba saúde no moris diak (MDS No. 3) no igualidade jeneru (MDS No.5) molok tama ba tinan 2030.Rekomendasaun Jeral: Proposta atu dezenvolve sistema iha Ministeriu Saúde nia laran ho niniaprograma hirak, liu-liu SISCa, hodi bele hadi’a prestasaun asistensia saúde, no ideia atu faheinformasaun kona-ba SDSR ba komunidade tomak, sei haluan tan kumpriensaun jeral noatinzimentu ba direitu saúde reprodutiva.7

1.IntrodusaunTimor-Leste alkansa ona progresu signifikativu iha ninia dezenvolvimentu sosial no ekonômiku,hafoin hetan tiha ninia independensia iha tinan 2002. Nasaun ne’e atinzi ona estadu rendimentumédia-baixa iha tinan 2011, no iha ambisaun atu to’o ba estadu renda média alta iha tinan 2030.Wainhira nasaun ne’e kontinua esperiensia progresu hirak relasiona ho dezenvolvimentu sosioekonómiku no siguransa, situasaun ba feto, mane, labarik feto no mane sira iha Timor-Leste moshahuu sai diak. Maske nune’e, área saúde no direitu seksual no reprodutiva kontinua sai dezafiuboot ba nasaun ne’e.IntensaunAvalliasaun nivel Nasional kona-ba Saúde no Direitu Seksual no Reprodutiva (SDSR) iha TimorLeste fornese informasaun jeral kona-ba área prinsipal lima: saúde inan no oan, planeamentufamiliar, edukasaun kompreénsivu kona-ba seksualidade, HIV no ISD, no violênsia bazeia bajeneru. Analize indentifika progresu no dezafiu prinsipal, no fator hirak ne’ebé influensia aspetuhirak ne’e. Avalliasaun ida ne’e dezeña hodi bele apoia asaun hirak ne’ebé bazeia ba evidensia,partikularmente liu husi implementasaun efetivu ba: estratejia no polítika nasional prinsipal, inklui Estratejia Nasional kona-ba SaúdeReprodutiva, Manterna, Bebe foin-moris, Labarik no Adolesenti 2015 2019planu nasional ba Meta Dezenvolvimentu Sustentavel, rekomendasaun husi RevizaunPeriódika Universal no Orgaun Tratadu Nasoens Unidas nian hanesan Komité ba kona-baEliminasaun forma hotu-hotu Diskriminasaun hasoru Feto (CEDAW), no Komité baDireitu Labarik nian (CRC).Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça PDHJ no Fundu Nasoens Unidas nian ba Populasaun(UNFPA) hala’o tiha ona avalliasaun ne’e liu husi parseria idaSaúde no direitu seksual no reprodutiva kompostu saida?Iha tinan 1994, Nasaun balun halibur hamutuk ihaCairo, Ejiptu hodi atene Konferensia Internasionalkona-ba Populasaun no Dezenvolvimentu (KIPD).Iha sorumutuk ne’e, nasaun hamutuk 179 konkordakatak populasaun, dezenvolvimentu no direituumanu hanesan komponenti hirak ne’ebé interligadu,nune’e mos emansipasaun feto no responde ba sirania nesesidade ba saúde reprodutiva hanesankomponenti importante ida husi dezenvolvimentune’ebé sentradu ba ema. Nasaun hirak ne’e mosrekuñese katak direitu reprodutiva hanesan direituumanu, no difini ona komponenti ne’e iha sorumutknia laran.Tuir mai, Plataforma Beijing ba Asaun tinan 1995haluan tan definisaun ne’e liu husi afirmasaun badireitu atu ezerse kontrolu ba no halo desizaunkona-ba ida-idak nia seksualidade, inklui saúdeseksual no reprodutiva, ne’ebé ema la obriga, la ihadeskriminasaun no violênsia, hanesan sitadireitamenta iha koluna testu iha sorin.Direitu reprodutiva adopta direituumanu ne’ebé rekuñese tiha onaiha lei nasional, dokumentu direituumanu internasional nodokumentu konsensu hirak seluk.Direitu hirak ne’e depende barekuñesimentu ba direitufundamental husi kasal noindividual hotu atu bele disidinúmiru, espasu no tempu ba sirania oan, ho livre no responsavel, nomos atu iha informasaun nomekanizmu ne’ebé fasilitakondisaun ne’e, no direitu atuhetan saúde seksual no reprodutivane’ebé ho kualidade diak; inkluimos sira nia direitu atu halodesizaun kona-ba reprodusaunne’ebé livre husi deskriminasaun,obrigatóriu no violênsia.Plataforma Beijing ba Asaun 1995, Paragráfu 968

Antinzi Meta Dezenvolvimentu Sustentavel (MDS/SDG)Iha Simeira ONU nian ba Meta Dezenvolvimentu Sustentavel iha fulan Setemberu 2015, MembruEstadu sira adopta ona Ajenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentavel, foka ba MetaDezenvolvimentu Sustentavel (MDS). Ajenda transformativu ida ne’e koko atu hamosu mundu idane’ebé justu, funsiona bazeia ba direitu,ekuitavel no inkluzivu, ho imperativujeral ida atu “labele husik hela ema ida ihakotuk’ no responde ba dizigualidade nodeskriminasaun.Avalliasaun nivel Nasionalida ne’e forneseanalize ida ne’ebé sei gia asaun hirak husiGovernuTimor-Lestenogrupuinteresadu nasional atu bele atinzi MDSho ninia alvu hirak relasiona ho saúde nodireitu seksual no reprodutiva, liu-liusaúde no moris diak (Objetivu 3), noIgualidade Jeneru (Objetivu 5).MétodolojiaAvalliasaun nivel Nasionalhanesan reveeba informasaun no dadus hirak ne’ebéhalibur hamutuk liu husi fonte sekundária,hodi identifika no kumpriende progresuno dezafiu hirak hodi bele prienxe nasaunne’e nia kompromisu ba direitu umanurelasiona ho saúde no direitu seksual noreprodutiva (SDSR).Dadus hirak ne’ebé presiza halibur noanalize tuir prosesu etapa rua, ne’ebékonsentra mos ba dezenvolvimentukapasidade funsionáriu PDHJ nian hodibele dezenvolve kestaun SDSR ho efetivu,liu husi evaluasaun no monitorizasaun.Kolokiu (workshop) inisiu hala’o ona ihafulan Novembru 2015 hodi fornesefundasaunbaimplementasaunAvalliasaun nivel Nasionalne’e. Iha ekipa lima, kada ida konsentra ba tópiku prinsipal ida, ho niniamembru sira husi PDHJ, UNFPA, sosiedade sivil, no ajensia ONU hirak seluk. Kada ekipa haliburdadus iha sira nia área temátika. Kolokiu daruak relasiona ho analize dadus hala’o iha fulan Juñu2016, hodi revee dadus hirak ne’ebé halibur ona, kolabora kona-ba métodu ba analize, noidentifika lakuna no rekomendasaun.Iha limitasaun balun relasiona ho dadus ne’ebé disponivel wainhira hala’o kolokiu. Analize barakiha Avalliasaun nivel Nasionalida ne’e bazeia ba dadus resenti husi Peskiza Demográfiku no Saúde(PDS) iha Timor-Leste, 2009-2010. Dadus preliminar husi PDS 2016 disponivel iha inisiu 2017,ne’ebé integra on aba iha relatóriu ne’e wainhira iha diferensa signifikativu husi dadus PDS uluknian ne’ebé uza ona.Área temátika hirak ne’ebé hetan impaktu husi disponibilidade dadus PDS nian mak Saúde Inanno Oan, Planeamentu Familiar, no HIV no ISD. Seksaun kona-ba Edukasaun Saúde reprodutivanian la depende maka’as ba dadus husi PDS no seksaun kona-ba Violênsia Bazeia ba Jeneru barak9

liu hakerek bazeia ba peskiza ne’ebé Fundasaun Ázia hala’o tiha ona iha tinan 2015.Padraun Direitu Umanu relasiona ho SDSRPadraun direitu umanu ne’ebé aplikavel iha área saúde no direitu seksual no reprodutiva maksumariza ona iha tabela iha kraik. Prinsipiu adisional kona-ba direitu umanu nian sei diskuti ihaAneksu B no C.Figura 1: Padraun direitu umanu kona-ba SDSRDISPONIVEL, ASESIVEL, ASEITAVEL NO IHA KUALIDADE DIAKEstadu tenki garante katak informasaun, sasan no asistensia hirak relasiona ho saúdereprodutiva sei disponivel, asesivel, aseitavel no iha kualidade diak.DISPONIVELTenki iha númiru adekuadu husi fasilidade kuidadu saúde ne’ebé funsiona, ihaasistensia, sasan no programa hirak ne’ebé serve populasaun, inklui aimorukesensial hirak ne’ebé difini ona iha Organizasaun Mundial Saúde (OMS) nia ListaModelu ba Medikamentu Esensial, ne’ebé inklui kontrasepsaun nokontrasepsaun emerjênsia.ASESIVELFasilidade no asistensia saúde tenki asesivel ba ema hotu, husi ninia fīziku,ekonómiku no informasaun, liu-liu ba sira ne’ebé marjinalizadu no vulneravel,tuir lei no iha realidade, sein deskriminasaun. Lokalidade fasilidade kuidadusaúde tenki seguru no koloka iha fatin ne’ebé razoavel ba ema hotu, hoprovizaun ba sira ne’ebé ho kondisaun defisiensia. Asistensia ne’ebé fornesetenki afordavel ba ema hotu, públiku ka privadu, no pagamentu tenki ekuitavel,nune’e komunidade kiak sira labele lori mesak todan ruma relasiona ho kustusaúde. Individual hotu presiza ba buka, simu no fahe informasaun kona-bakestaun saúde reprodutiva.ASEITAVELFasilidade saúde, asistensia no sasan hirak tenki respeita kultura individual,inklui nesesidade husi populasaun minoridade no indíjena, no ba jeneru nogrupu idade oi-oin; Provizaun hirak ne’e presiza respeita étika médiku, nogarante konfidensialidade no konsentimentu informadu.KUALIDADEKuidadu saúde reprodutiva tenki oferese ho kualidade diak, apropriadusientifikamente no medikalmente, fornese ho rekursu pesoal médiku ne’ebéhetan ona formasaun diak, no hetan aprovasaun sientifika, nune’e mos hoaimoruk no ekipamentu médiku ne’ebé seidauk liu prazu.Komité kona-ba Direitu Labarik ninia Komentáriu Númiru 15 kona-ba saúde adolesenti nianaplika ona norma hirak ne’e ba adolesenti sira. Parte Estadu nian tenki fornese asistensiasaúde ne’ebé sensitivu ba nesesidade no direitu umanu partikular husi adolesenti (termu uzahodi refere ba individu sira ho idade entre 10 to 19) hotu.110

2.KontestuTimor-Leste ninia obrigasaun iha lei no polítika nasional relasiona ho saúde no direituseksual no reprodutivaFigura 2: Lei no polítika nasional kona-ba SDSR*Atu hatene liu tan kona-ba obrigasaun relasionadu tuir lei internasional, haree Lista AneksuDireitu ba Saúde*Direitu ba edukasaun no informasaunDireitu ba igualidade no laiha deskriminasaunDireitu atu desidi númiru no espasu ba oanDireitu ba privasidadeDireitu atu fo konsentimentu ba kazamentu noigualidade iha kazamentuDireitu atu livre husi tortura ka tratamentu hirakne’ebé ladiak, la umanu ka kastigu rumaDireitu atu livre husi prátika hirak ne’ebé beleestraga feto no labarik feto sira, inklui violênsiaseksual no violênsia bazeia ba jeneruDireitu atu hetan rekuperasaun ne’ebé efetivuKonstituisaun, Artigu 57Planu Estratéjiku Nasional ba Setor Saúde 2011-2030identifika saúde inan no oan hanesan prioridade aas rua husiprograma nasional saúde nianKonstituisaun, Artigu 40, 59Planu Estratéjiku Nasional ba Setor Saúde 2011-2030Polítika Nasional ba Planeamentu Familiar (2004)Polítika Nasional ba Juventude (2016)Konstituisaun, Artigu 16, 17Kódigu Traballador (Lei No. 4/2012) data 21 Fevereiru 2012garante igualidade iha oportunidade ba no tratamentu ihaempreguPolítika Nasional ba Planeamentu Familiar (2004)Konstituisaun, Artigu 36Konstituisaun, Artigu 39Kódigu Sivil (Lei No. 10/2011) data 14 Setembru 2011 prevedireitu ne’ebé hanesan ba feto no mane sira iha kazamentuKonstituisaun, Artigu 30Konstituisaun, Artigu 18 – protesaun ba labarikLei Kontra Violênsia Domestika (Lei No. 7/2010) data 3 Maiu2010), ne’ebé kriminaliza violênsia domestika, inkluiviolênsia seksual no violênsia iha kazamentu nia laranKódigu Penal 2009Lei Protesaun ba Sasin 2009Kódigu Traballador nian (Lei No. 4/2012) data 21 Fevereiru2012 ne’ebé bandu abuzu verbal no non-verbal no abuzufíziku no seksualPlanu Asaun Nasional kona-ba Violênsia Bazeia ba Jeneru2012-2014, 2017 - 20212011 Ministeriu Edukasaun nia polítika “Toleransia Zero”kontra neglijênsia administrative iha setor edukasaun kobreviolênsia seksual no kastigu korporalKonstituisaun, Artigu 26 & 27Timor-Leste mos hola parte iha konvesaun direitu umanu oi-oin husi Nasoens Unidas, ne’ebéproteje direitu hirak iha leten relevante ba saúde seksual no reprodutiva (detallu iha Aneksu A).Timor-Leste nia Konstituisaun fo efeitu ba obrigasaun direitu umanu internasional hirak ne’e.Timor-Leste nia prioridade nasional relasiona ho saúde no direitu seksualno reprodutivaRevee Periódika Universal ba dahuluk iha Timor-Leste hala’o iha fulan Utubru 2011.Rekomendasaun hirak ne’ebé estadu fo sai konsentra maka’as ba avansa igualidade jeneru,violênsia bazeia ba jeneru, inklui violênsia domestika no violênsia seksual, kaben sedu.Informasaun no asistensia planeamentu familiar, HIV no ISD, saúde inan no oan, no edukasaunsaúde reprodutiva hanesan setor hirak ne’ebé la foka iha tempu ne’eba. Revee PeriódikaUniversal daruak ba Timor-Leste hala’o ona iha fulan Novembru 2016. Problema prinsipal hirakhusi relatóriu ne’ebé hatama ona ba iha prosesu ne’e inklui, saúde inan no oan, planeamentufamiliar, isin-rua adolesenti, no violênsia bazeia ba jeneru.Komité ba Eliminasaun tipu Deskriminasaun hotu Kontra Feto (KEDK/CEDAW) halo onarekomendasaun ba Timor-Leste, iha área balun iha tinan 2015: violênsia kontra feto, edukasaun11

kona-ba saúde reprodutiva, asesu ba asistensia saúde seksual no reprodutiva, inklui asistensiaplaneamentu familiar, ante-natal, partu, no pós-natal. 2 Komité ba Direitu Labarik (KDL) mos halorekomendasaun iha tinan hanesan relasiona ho violênsia domestika, abuzu no neglijênsia balabarik, kuidadu neonatal no pós-natal; malnutrisaun; fo susu oan; prevalensia aas husi isin-ruaadolesenti no kaben ho idade ki’ik; no adolesenti sira nia asesu ba asistensia saúde seksual noreprodutiva, inklui ba prevensaun HIV no infesaun ne’ebé seksualmente da’et.Estratéjia Nasional ba Saúde Reprodutiva, Materna, Neonatal, Labarik no Adolesenti inklui asaunhirak relasiona ho Saúde Inan no Oan no Planeamentu Familiar, hanesan fo sai iha tabela ihakraik:Figura 3: Estratéjia Nasional ba Saúde Reprodutiva, Materna, Neonatal, Labarik no Adolesenti: asaun iha tópikuprinsipal ruaÁrea TemátikaSaúde inan no oanEstratejiaHo intensaun atu: hamenus proporsaun mortalidade materna, no hasa’ekobertura partu ho asistensia husi pesoal saúde treinadu.3 dobru kobertura kuidadu pós-natal husi 32%.4 hamenus taixa malnutrisaun iha labarik sira ne’ebéseidauk to’o tinan lima.5Planeamentu FamiliarHo intensaun atu: hasa’e taixa prevalensia kontraseptivu.6 hamenus taixa fertilidade total.7 hamenus taixa partu adolesenti.8Ba kada área tem

populasaun prinsipal, inklui profesional seksu no sira nia klienti sira, mane sira neebé halo relasaun seksual ho mane, ema transjenêru, pesoal uniformizadu no populasaun prinsipal sira nee nia parseiru. Maske Timor-Leste hanesan nasaun ho prevalênsia baisu, iha kazu hamutuk 711 deit mak identifika too tinan 2017, iha preokupasaun katak mosu .